Külast

Aastast 1455

Salmistu kroonika

Salmistu küla kõige vanem monument on Salmne.

„Salm“ tähistab meresõitjate poolt antud nimetust saare ja mandri vahel olevale kitsale väinale.

3. sajand peale Kristust

Juminda poolsaarelt leitud peitaare Rooma keisri Marcus Aureliuse ja tema abikaasa Faustina noorema ajal (161-180 p. Kr) vermitud müntidega tunnistab, et Soome lahe lõunakallas oli osa Lääne-Euroopast piki Dnepri ja Velikaja jõge Mustale merele kulgevast merevaiguteest.

1229 Liber Census Daniae

Taanlaste maade hindamisraamatus Liber Census Daniae esinevad naabruskonnas Valkla küla 46 adramaaga, Kiiu küla 30 adramaaga ja Kuusalu. Valkla oli üks suurimaid külasid Harju- ja Virumaal. Salmistut eraldi mainitud pole.

1455 talupoeg Clemente Zalmes

Kirjalikes allikates esineb Salmistu küla esimest korda 1455 aastal. Siis löödi Tallinnas maha Kiiu mõisniku Didric Zoie talupoeg Clemente Zalmes [Salmistult].

1516, 31. juulil (am avende Vincula Petri / enne peetripäeva)

Salmistu on tähtis sadamakoht.

Kuusalusse on kogunenud kaheksa aadlikku Harju- ja Virumaalt, kes arutavad ligipääsu Salmistu sadamasse ja otsustavad, et:

Sadamasse peavad vabalt pääsema Valkla mõisa külade, Kiiu mõisa külade, Kuusalu küla ja Kuusalu kirikuasula talupojad ja vankrid.
Pandi paika Kiiu ja Valkla mõisa vaheline piir. Salmistul oli piiriks Kuuru oja.

Sadamast veeti välja rukist, otra, nisu, ehituspuitu, küttepuid ja loomanahku. Maha laaditi soola ja rauda. Keskajal peeti Salmistu sadamat üheks parimaks maasadamaks Toolse ja Tallinna vahel.

1517

Küla oli 4 adramaa suurune, umbes 8-12 hektarit, selles oli 4 talu ja 2 üksjalga ehk uudismaategijat.

1693. Salmistul elab üheksa pere

aastal lasi Rootsi valitsus oma ülemerevaldused kaardistada. Kartograafi Axel Holmi koostatud Kiiu mõisa kaardil, Salmistu rannakülas on 9 talu.

Hannus Thomas
Hannus Jörgen
Soo Mick
Prasse Mart
Claus Jörgen
Pilli Peter
Kingsep Jahn
Hacko Mick
Marti Mart

See on ka tunnistus püsiasustusest. Kaardil on natuke haritavat põldu ning heinamaid. Prass on purjeköis ning Prasse Mart võis olla köietegija vms. sadamas vajalik töömees. Pilli Peetri ja Kingsepa Jaani lisanimi viitavad juba ise nende tegevusele.

Eraldi on ära näidatud sadamakoht ja Pedassaare (Põddar sahr) ja ka saar ise.

Kaart lõppebki sadamakohaga ära. Edasi algab Valkla, mis on juba teisel kaardil. Valkla rannas oli 5 peret. Praegu jäävad ka need talud Salmistule, äratuntav on Kuru (Kuri).

Kuri Thomas
Lochota Mick
Karie Jürgen
Lochota Teno
Kuri Jürgen

Järgmisel maade hindamise dokumentides – Eestimaa 1725.-1726. a. Adramaarevisjonis Salmistu ja Allika küla enam mainitud ei ole. Rannaperede haritav maa oli väike ja saagivaene. Pered pidid oma maksud tasuma mõisamaadel tööl käies ning loovutama mõisale ühe lamba.

Salmistu küla Kiiu mõisa kaardil 1693

19. sajand

Salakaubanduse ohjamisesks rajati Salmistule kordon. Vene keisririigi ratsapiirivalvureid kutsutakse randrüütliteks.

aasta Kolga mõisa kaardilt leiab piirivalvekordoni, paadisadama, kaks Annukse majapidamist, Tülli, Soo ja Soo sauniku, Uuetoa, Aarni, Kuuro, Tanska, Sepa, Liiva, Klaukse.

1890 algab suvitamine

Rannas suvitamine saab alguse 1890. aastatel. Esimesena rajatakse Tammiku suvemõis ehk Tammiku villa samanimelise mõisa järgi Kosel.

Eesti Vabariik

aastatel hakkavad ka linnaeestlased maal suvitama. Rannaküla paremad kambrid loovutatakse suveks linlastele

aastatel on külas 37 peret kokku 180 elanikuga.

Kaugsõidukapten Gustav Lilleberg ehitas Tüllile oma vanemate kodu kõrvale uhke mansardkorruse ja verandaga maja. Kapteneid oli Salmistul veelgi. Soo talu peremees August Kvelstein oli mitme laeva omanik, kuid sõitis ka ise merd.

Küla elujärg paranes jõudsasti, osalt aitas sellele kaasa salapiirituse vedu Soome, milles nii mõnedki külainimesed osalesid.

Teine maailmasõda

1941 Erna dessant

Erna dessant maabus Salmistu randa ööl vastu 10. juulit 1941. Dessandi ülesanne oli luure ja Saksa väegrupi Nord teavitamine operatiiv-taktikalisest olukorrast Punaarmee poolt okupeeritud Eestis.

-2011 aastal toimusid Erna retke mälestuseks sõjalis-sportlikud võistlused, mis aastatega kujunesid rahvusvaheliseks mõõduvõtmiseks.

1944

Suur põgenemine nõukogude okupatsioonivägede eest. Esmalt viidi paatidega üle mere kaugemat rahvast, siis mindi ka ise. Mõned pered jäid siiski kohale.

Nõukogude korra ajal muudeti põhjarannik piiritsooniks. Sellega kaasnes mitmeid piiranguid. Külla sai tulla eriloaga, mida sai taotleda vaid kindlaks perioodiks. Paadiga mereleminek tuli igakordselt kordonis registreerida. Keelatud oli peale kella kümmet õhtul ujuma minna.

Peale II maailmasõda kui hakkas kolhooside moodustamine, said allesjäänud kalurid tööd Neeme kolhoosis, kui palusid end peagi Alliku (Kuusalu) kolhoosi liikmeiks võtta ja moodustati Salmistu kaluribrigaad. Õiget hoogu see sisse ei saanud, sest paadid olid luku taga ja kala kadus ära. Vana sadamakohta meenutavad lautrid bussijaama all rannas.

1960-d Salmistu muutub puhkekülaks

Külla ehitati mitmeid Tallinna ettevõtete puhkebaase. 1969. valmib arhitekt Kalju Valdre projekteeritud Tööstusprojekti puhkebaas (praegu Suurekivi hostel), mis on omas klassis tippteos.

Arhitekt Tõiv Joandi projekteeris Sadama tee äärsed suvilad.

aastate lõpus loodi Kuusalu Remonitehase aianduskooperatiiv “Laane“

08.04.1988.a. – esitas Kuusalu kolhoos taotluse Harju Rajooni Täitevkomiteele 55 liikmelise aianduskooperatiivi Pedassaare moodustamise kohta kolhoosi maadele 12 hektarile, kolm aastat hiljem suurendati liikmete arvu 90-ni.

Küla pindala on 433 hektarit, sellest 90,5 hektarit võtab enda alla Kolga lahe suurim saar – Pedassaar. Tinglikult on küla jaotatud Vana-Rannaküla, Sadama, Laane, Pedassaare ja Klaukse.

21. sajand

2009. aastal rajati Salmistule ühisveevärk.

Sama aasta sügisel valiti Salmistule külakogu ja külavanemaks sai Toivo Lepik.

2019. aastal valiti Salmistu külavanemaks Indrek Suits.